LASTE JA NOORUKITE ÄREVUS

Ärevus on meie loomulik kaitsemehhanism,
mis aitab toime tulla pingeliste ja ohutunnet tekitavate olukordadega. Kui aga need reaktsioonid muutuvad liiga sagedaseks või tekivad ilma nähtava põhjuseta, võib laps tunda end segaduses, ülekoormatuna või lausa hirmununa. Just laste puhul on oluline märgata, kui ärevus hakkab segama nende igapäevaelu ja arengut.

Lapsed ei pruugi alati osata sõnadesse panna, mida nad tunnevad – nende ärevus võib väljenduda hoopis kehaliselt (nt kõhu- või peavaludena), uneprobleemide, ärrituvuse, sotsiaalse tagasitõmbumise või vältimiskäitumisena (näiteks koolist keeldumise kaudu).

Ärevuse tekkepõhjused on sageli mitmetahulised: lapse tundlik temperament, pere keskkond, varasemad kogemused või isegi pärilik eelsoodumus. Toeks olemisel on oluline nii teadlik ja toetav vanemlik hoiak kui ka vajadusel professionaalne tugi.

Minu soov on toetada last ja tema peret ärevuse mõistmisel – koos uurime, kust see tuleb, kuidas see lapse mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab, ning otsime viise, kuidas paremini toime tulla. Töö käigus õpetame rahunemistehnikaid, loome turvatunnet toetavaid rutiine ja keskendume lapse tugevustele. Kui aga olukord vajab laiemat toetust, suunan pere vajadusel edasi sobiva spetsialisti juurde – et laps saaks parimat võimalikku abi. 

Kui märkad, et su laps…
• muretseb sageli,
• väldib tavapäraseid olukordi,
• on muutunud eraklikuks või väsinud-
…siis võib see olla märk, et ta vajab rohkem tuge. Koos leiame lahendusi, mis aitavad lapsel taas kergemini hingata.

Kuidas ärevus lapse elu mõjutab?
Kui ärevus muutub lapse igapäevaelu osaks, võib see hakata mõjutama tema toimetulekut nii kodus, koolis kui ka suhetes eakaaslastega. Mõjud ei pruugi olla kohe nähtavad, kuid aja jooksul võivad ilmneda järgmised märgid:
   • Õpiraskused ja koolist hoidumine. Ärev laps võib tunda raskusi keskendumisega, karta ebaõnnestumisi või koolikiusamist. Need hirmud võivad viia soovini koolist eemale hoida, mis omakorda mõjutab õpitulemusi ja enesekindlust.
   • Sotsiaalne eemaldumine. Laps võib hakata vältima olukordi, kus on palju teisi – sünnipäevad, grupitööd, huviringid. See võib viia üksilduse ja raskusteni sõprussuhete loomisel.
   • Uneprobleemid. Ärevus mõjutab sageli ka und – lapsel võib olla raskusi uinumisega või ta ärkab öösel korduvalt. Väsimus mõjutab omakorda tuju ja võimet keskenduda järgmisel päeval.
   • Pinged peresuhetes. Kui lapsel on pidevalt ärevus sees, võib see avaldada mõju kogu pere dünaamikale. Vanemad võivad tunda end kurnatuna ja peres võib tekkida pingeid või arusaamatusi.
   • Füüsilised vaevused. Peavalud, kõhuvalu, iiveldus või pidev väsimus võivad olla lapse kehapoolne viis öelda: „Ma ei tunne end hästi.” Tihti ei ole neil kaebustel selget meditsiinilist põhjust, vaid need peegeldavad sisemist ärevust.

Kui soovid oma last paremini mõista ja toetada tema ärevusega toimetulekul, olen olemas. Leiame koos turvalise viisi, kuidas aidata lapsel taas rahulikumalt kasvada.

Seansi kestvus: 1 h